Claresis Collective on Claresise professionaalne kunstiline ja laboratoorne süda.

CC kuulub traditsiooni, mis mõistab teatrit kehastatud, energeetilise ja suhtluskeskse protsessina. Traditsioon algab Konstantin Stanislavski tegevuslikust analüüsist, liigub Jerzy Grotowski ja Eugenio Barba liinis etendaja suutlikkuse põhiselt läbi energia teisendamise ja vahetu kohalolu intensiivselt mõjutada lavastust; ning jõuab Phillip Zarrilli psühhofüüsilise esituse integreerimiseni kontemplatiivse treeninguga. Selle krooniks on Nullpunktipraksis tajuliste oskuste süvendamise ja esitusvoo seisundi regulatsiooni kroonina.

CC’s loetakse seda praktilist liini Tamur Tohveri tõlgenduses läbi kaasaegsete arusaamade afektist, ruumist ja väljast. Toetudes Brian Massumi käsitlusele afektist kui representatsioonieelsest intensiivsusest ja algavast tegevusest (incipient action) ning Madis Kõiv väljateooriale, mõistetakse ruumi alati laetuna, suhtelisena ja dünaamilises valmiduses — väli, kus võib tegevus tekkida enne, kui see muutub tahtlikuks või nähtavaks.

Selles laetud väljas ei ole teatriloomine, treening ja uurimistöö eraldiseisvad kvaliteedid, vaid teineteisest sõltuvad tegevused. Teadmine kujuneb proovis, praktikas ja ühises kohalolus — tähelepanus sellele, kuidas kehad, afektid ja ruumilised suhted organiseeruvad enne, kui tähendus fikseerub.

Seeläbi on autoriteetsus CC’s alati situatsiooniline ja väljast lähtuv. Meetodid arenevad tegemise, refleksiooni ja kestva koostöö kaudu. Eesmärk ei ole stiilide või tehnikate taastootmine, vaid selliste kunstiloome praktikute/praktikate kujundamine, kes/mis suudavad tajuda, hoida ja toimida keerukates afektiivsetes ja ruumilistes süsteemides. Milleks? Et luua uut tähendust, sügavamat kontakti ning suhelda mitteverbaalselt.